This is default featured slide 1 title

Go to Blogger edit html and find these sentences.Now replace these sentences with your own descriptions.

This is default featured slide 2 title

Go to Blogger edit html and find these sentences.Now replace these sentences with your own descriptions.

This is default featured slide 3 title

Go to Blogger edit html and find these sentences.Now replace these sentences with your own descriptions.

This is default featured slide 4 title

Go to Blogger edit html and find these sentences.Now replace these sentences with your own descriptions.

This is default featured slide 5 title

Go to Blogger edit html and find these sentences.Now replace these sentences with your own descriptions.

Sunday, December 25, 2016

Zomi Pupa thu ciin Kammal te

ZOMI PUPA THUCIIN MANTE
  (ZO Axioms and Its Interpretations)

A kam siam khempeuh um kei in
(Sihna ding kam siam hithei hi).

Ak tawphun ne kei in
(Phun hat thei cihna hi).

Akno tui-kia a site sa ne kei in
(khuadam kithuak lah thei hi).

An nek laitak,ankuang um misim thei lo ding
(An liau-in kikham lo thei).

Anlak laitak haunung ci lo ding
(An pha ding zah pha loin kizawng thei).

Buhtei in an ciam kei in
(Gul kituak thei cihna hi).

Buipi sa ne kei in
(Na khangual pha zo lo ding hi teh).

Ciiltat luat ding ngaihsun dah in
(Mi tawh hong kikhensak hi).

Cina na veh teh,si niteh ci kei in
(Cina lungneu-in si takpi thei).

Gamsung giahna ah khe pheek lo ding
(Dawi in khiim thei cihna hi).

Gulpi na thah leh gen lo ding
(Gulpi in phu la thei cihna hi).

Han muna singpite phuk lo ding
(A hinglaite'n sawng thei cihna hi).

Hong kipia khempeuh ne pahpah lo ding
(Cihtakna lim lahna hi).

Inntual phungmai kho siangthosak in
(Ta na neih teh  mel hoih ding).

Inn katna a ganhing kanglumte khangnote'n ne lo ding
(kikamsia thei)

Kahneh kei in
(Kahnehte sikha in man thei hi).

Khangnote'n zuleep lo ding
(Khangham nu le pate nungta lai hi).

Lamkabom ah zun leh ek tha lo ding
(Nattom in kisi thei cihna hi).

Lawm annekna ah zampi nakpi a tum lo ding
(Huihpi nungin khuasia thei).

Mi tawh na kiho teh akam en gige in
(Miciimte pian dan hi).

Mothak in zasan meh tam meh lo ding
(Migi ding lim lahna hi).

Naupaai lai numei in manta meh ne lo ding
(Nau taw vom ding hi).

Nungakte kalkaa sa-a tu lo ding
(kalkawm kidawk thei cihna hi).

Pheituam,niik leh khedap te lukhung lam koih lo ding
(Kikamsia thei hi).

Pasal veilam ah a zi lum ding hi
(Numei pen pasal veilam nakguh cihna hi).

Sagil bawl tha nuam in
(Na sungte maipha na mu ding hi)

Singkhuah a bul lampan-a nacih leh
(kilung ziing thei hi).

Tu-ga tawh mi sat thei lo ding
(Dawi in ei hong lehsat thei hi).

Tual that kei in
(Ki-inn mang thei hi).

Uisan thei lo ding
(Mi'n hong gimneih hi).

Unau ki-nuphal thei lo ding
(kisuun thei,kimangmawh thei hi).

Vakhu nupa bang vevua
(Nupa kihothei,kithutuak ding cihna hi).

Vaphual zivak in
(A zi patau sak ngei loin lungmuangsak cihna hi).

Zawnhngeu maiphiat bang kei in
(Mai siang takin phiatsiang ding cihna hi).

Zupeng in mi sat kei in
(Zulung kivei thei cihna hi).

(a)Tuan pupate sinthu,tongluan khua vannuai ah thang hi e;
(b)Piang sawnte'n tu bang cing hen ci'n,phaksap khau bang sut hang e.

                          -Rev Tuan khaw Kham